|
Pakume koduseks kasutamiseks valiku villaste materjalide värvimiseks mõeldud tekstiilivärve. Tegu on puhaste kontsentreeritud värvainetega. Värvaine on pakendatud 500 g materjali värvimiseks mõeldud kogustena. Sõltuvalt kontsentratsioonist on pakis 10-16 g värvainet. Selline värvaine kogus annab tugeva (värviküllase) tooni. Kõrvalolevad näidised ongi värvitud just selliste värvikogustega. Heledamate toonide saamiseks tuleba vastavalt kas vähendada värvaine kogust või suurendada värvitava materjali hulka. Kui vajate värvi suuremas koguses, küsige julgelt individuaalset hinnapakkumist! Tellimiseks nimetage värvi kood (pildi all) ja soovitav värvaine kogus. Punane(62), kollane(37) ja sinine(34) on põhi- ehk primaarvärvid, millest saate soovi korral ise segada teisi värve. Väikese ülevaate värvide segamisest leiate siit. NB! Piltidel olevad toonid võivad arvutikuvari seadistusest tulenevalt mõnevõrra erineda tegelikest toonidest. Kellel varasem kokkupuude tekstiilivärvidega puudub, sellele pakume allpool lühikese ülevaate kasutatavatest terminitest ja värvimise õpetuse. Värvimise ABC Värvilahus on vedelik, milles on lahustatud värvaine ja värvimise abiained. Värvimise abiained on kemikaalid, mille lisamine värvilahusesse teeb värvimise võimalikuks või mis parandavad värvimise lõpptulemust (näiteks parandavad materjali värvumise ühtlust). Värv- ja abiainete mõõtühikuteks on g/l ja %. Kui aine kogus on antud g/l, tähendab see aine kogust grammides värvilahuse liitri kohta. Kui kogus on antud %, tähendab see aine koguse ja värvitava materjali koguse suhet. Villa ja ka muude loomsete kiudude (näiteks siidi) värvimine toimub nõrgalt happelises kesk-konnas ja kõrgel temperatuuril, tavaliselt keemise lähedasel temperatuuril või keetes. Sellistes tingimustes imendub värvaine täielikult värvilahusest villakiududesse ja lahus on värvimis-protseduuri lõppedes värvitu. Kui värvimine toimub liiga madalal temperatuuril, ei imendu värvaine korralikult kiududesse ja värvi püsivus jääb viletsaks. Värvimiseks on vaja suuremat emailitud, roostevaba või vasknõud. ALUMIINIUMNÕU EI SOBI! Nõu suurus võiks olla selline, et 1 kg värvitava materjali kohta oleks vähemalt 15 l vett. Kui nõu on väiksem, ei saa materjal värvilahuses vabalt liikuda ja värvumine võib olla ebaühtlane. |
 62  48  47  63  44  50 |
 37  33  66  60  14  39  29  46 |
 34  59  31  7  56  53  54  36 |
1. Kaaluge värvitav materjal kuivana, seejärel aga kastke see korralikult läbimärjaks ja pange nõrguma.
2. Asetage nõu veega (15-20 l vett 1 kg materjali kohta) tulele ja soojendage vesi 40°C-ni.
3. Lisage vette soola 1-2 g/l . Soola võib lahustada eelnevalt väiksemas koguses vees ja siis värvinõusse lisada. Segage lahust, et ained korralikult seguneksid.
4. 5 min. pärast lisage vette vajalik kogus värvainet. Kui värvaines esineb tükke, tuleb need eelnevalt purustada. Ka värvaine võib eelnevalt lahustada väiksemas koguses vees. Segada, et värvaine korralikult lahustuks.
5. 5 min. pärast pange värvilahusesse eelnevalt märjaks tehtud värvitav materjal ja liigutage seda ettevaatlikult, et lahus imbuks ühtlaselt materjali kiududesse.
6. Lisage värvinõusse äädikas. Kasutage 30% söögiäädikat arvestusega u.3-4 supilusikatäit 10 liitri värvilahuse kohta (lahuse pH peaks olema 4,0-5,5). Liigutage värvitavat materjali ettevaatlikult lahuses, et äädikas ühtlaselt seguneks.
NB ! Värviküllaste toonide puhul kasutada minimaalset soola kogust ja maksimaalset äädika kogust, pastelsete toonide puhul aga maksimaakset soola kogust ja minimaalset äädika kogust.
Kuigi mõningates värvimisõpetustes käsitakse äädikas lisada värvilahusess enne värvitavat materjali, soovitame meie siin juhendis vastupidist järjekorda, sest sellisel juhul toimub värvaine imendumine materjali kiududesse pisut aeglasemalt ja värvumine on ühtlasem (eriti vajalik heledate toonide puhul). Äädikas kiirendab seda protsessi.
7. Hakake lahuse temperatuuri tõstma umbes 1-2°C/min kuni 98°(100°)C. Praktikas tähendab see, et värvilahus peab saavutame keemiseelse temperatuuri või vaikselt keema hakkama.
8. Hoidke sellist temperatuuri 30-60 min. jooksul, värvitavat materjali aeg-ajalt ettevaatlikult liigutades. Keemise käigus peab värvaine lahusest värvitava materjali kiududesse imenduma ja lahus peab praktiliselt puhtaks (läbipaistvaks) muutuma.
Tavaliselt imendub värvaine villakiududesse juba 15-20 minuti keetmise järel, sellisel juhul piisab kokku 30 min. keetmisest. Pikem keetmiseaeg on vajalik tumedamate (värviküllasemate) toonide puhul. Kui aga peale ettenähtud keetmisaega on lahuses ikka veel palju värvainet, siis lisage 1-2 spl. äädikat ja jätkake keetmist veel 15-20 min.
Keetmise käigus võib vajadusel ka värvainet lisada, kui tundub, et värvitav materjal ei saavuta soovitud tooni. Selleks lahustage lisatav värvaine eelnevalt väikeses veekoguses ja lisage värvinõusse. Värvaine lisamisel peate lisama ka pisut äädikat.
9. Kui keetmine on lõpetatud, laske värvitud materjalil keedunõus jahtuda, kuni temperatuur on langenud vähemalt 70°C-ni, parem, kui veel madalamale.
10. Kui värvitud materjal on jahtunud, siis loputage seda esmalt soojas ja seejärel jahedas vees, ning asetage kuivama. Kui kuivatate õues, siis mitte otsese päikese käes, sest nii võib materjal kuivada laiguliseks.